Uuendused meeskonnajuhtidele: koostöövestlused ja tulemuskaardid
TLT eesmärgiks lähiaastatel on kasvada transpordiettevõõtest teenindusettevõtteks. Selleni jõudmisel oleme TLT-s meeskonna juhtidele loonud olulised tööriistad – tulemuskaart, mille abil saab juht eesmärgid fikseerida ja koostöövestlused meeskonna töötajatega. Alates eelmisest aastast on igal juhtkonna liikmel isiklikud eesmärgid, mida oma meeskonnaga ellu viia. Sellest aastast on tulemuskaardi loogika laienenud ka teistele juhtimistasemetele ning alates 2024 on tulemuskaardid ka esma- ja keskastme juhtidel. Sellest, mida tulemuskaart ja koostöövestlused endast kujutavad ja kuidas TLT strateegia elluviimisele kaasa aitavad, andis Siseuudistele ülevaate personalidirektor Irene Metsis.
Miks on vajalikud eesmärgid ja kuidas aitab koostöövestlus kaasa paremale juhtimisele?
Sel aastal valmis TLT-l läbi aegade esimene ettevõtte strateegia, mis annab suuna edasiseks arenguks järgnevatel aastatel. Samuti oleme kokku leppinud ka 2024 aasta peamised eesmärgid, mida soovime saavutada. Protsessi käivitamise ning eesmärgile jõudmise tõhusaks tööriistaks on tulemuskaart.
Eesmärkide seadmine saab alguse juhtkonnast ja nii oleme sel aastal viinud sisse uuenduse, kus konkreetsed eesmärgid lepitakse tulemuskaardil kokku kõikide meeskondade juhtidega. See annab võimaluse täpselt mõista, mis on peamised fookused ja mis sel aastal tuleb kindlasti ellu viia. Seda kõike ikka selleks, et liiguksime ühiselt suurte eesmärkide poole ning teeksime TLT samm sammult tugevaks teenindusettevõtteks.
Teine oluline täiendus juhtimise valdkonnas on koostöövestluste kasutusele võtmine. On teada, et inimesed soovivad juhilt üha enam märkamist ja tagasisidet. Usaldusliku koostöö eelduseks on huvi inimese vastu. Uuringud väidavad, et märkamine on 1200 korda mõjusam, kui ignoreerimine. Oma olemuselt on koostöövestlus meeskonna juhi jaoks motiveerimise ja delegeerimise tööriist. Nii on meeskonnajuhtidel oluline inimestega rääkida, anda tagasisidet ja seada tulevikuplaane. Juht peab olema kursis, kuidas inimetel läheb, kas kõik tööks vajalik on olemas, millist abi või tuge juhilt oodatakse jne. Olles kursis inimeste murede ja rõõmudega, on võimalus kasvatada meeskonna tulemuslikkust ning pühendumust. Koostöövestlus on eelnevalt ettevalmistatud ja läbimõeldud jutuajamine, mille tarvis võetakse teineteise jaoks aega.
Regulaarne vestlus on võimalus teineteist paremini tundma õppida ja mõista, millised inimesed meeskonna moodustavad. Samuti on see võimalus märgata ja tunnustada ning koht, kus korrigeerida seda, mis ootustele vastavalt välja ei tule. Olgem ausad – igale inimesele meeldib, kui teda märgatakse ja tema tegemiste vastu huvi tuntakse.
Kui tihti peaks koostöövestlusi tegema?
Koostöövestlusi võiks juht teha täpselt nii palju kui vajalik, lähtudes eelkõige inimese ja enda vajadusest. On inimesi, kes eelistavad igakuiseid koostöövestlusi, on neidki, kellele piisab kord kvartalis või lausa kord aastas. Leidub neidki, kes soovivad kord nädalas kümme minutit kokku saada ja arutada, kuhu oleme jõudnud ning kuidas töö laabub. Koostöövestluste sisu on igal konkreetsel juhul erinev.
Tegemist on meie ettevõttes uue töövahendiga ning hetkel on vaja vestlus iga meeskonnaliikmega viia läbi minimaalselt kord aastas. Oleme kokku pannud ka koostöövestluste abimehe, mille leiab siseveebist.
Mis kasu sellest ettevõttele on?
Juhtimine tähendab, et oled inimeste jaoks olemas, soovid neist aru saada ning tead, mida ja miks nad igapäevaselt teevad. Juhtimine on palju enamat kui meilidega tegelemine, tabelite täitmine või mis iganes muu tehniline töö. Juhtidelt oodatakse märkamist, suunamist, juhendamist, tagasisidet ehk kokkuvõttes inimestega tegelemist.
Mida rohkem saadakse juhilt tagasisidet, seda suurem on tõenäosus, et tööd tehakse hästi, meelestatus on positiivne ning endast antakse parim.
Koostöövestluse üheks vormiks on katseaja vestlus, mis annab tagasisidet, kuidas alustaval töötajal on katseaja jooksul läinud ja kas on midagi milles juht saaks abiks olla.
Katseaja kestel (4 kuud) on oluline teha vähemalt üks vestlus. Kui inimese töös esineb probleeme, tuleb need kirjalikult fikseerida ja neid töötajale tutvustada. Kindlasti tuleb enne katseaja tähtaja möödumist viia läbi katseaja lõpu vestlus. Kui katseaeg lõpeb positiivselt, tuleb sellest inimesele teada anda. Kui katseaeg lõpeb töötaja lahkumisega tööandja algatusel, peab andma konkreetsed ja põhjalikud selgitused ning põhjendused. Katseaja lõpu vestluste osas aitavad meie töösuhete valdkonna spetsialistid.
Kõik kirjeldatud muutused on sammud parema inimeste juhtimise, paremate tulemuste ja teenidusettevõtteks saamise suunas.
