Tallinn ja TLT toovad trolliliikluse 21. sajandisse
Tallinna trolliliiklus läbib lähiaastatel uuenduskuuri ning pealinna sümbol kaob pildilt vaid ajutiselt. Vahetamisele läheb kogu veerem, soetatakse 40 moodsat trollibussi ehk akutrolli, mis hakkavad teatud piirkondades kontaktvõrgu vabalt liikuma. Samuti uuendatakse trolliliiklust toetav taristu koos alajaamadega.
See tähendab, et eeldatavalt 2026. aastal on pealinlastel võimalik siinsamas Tallinnas näha sarnast pilti nagu juba praegu mitmes Euroopa linnas, sealhulgas lõunanaabrite pealinnas Riias.
TLT juhatuse liikme Kaido Padari sõnul ei ole akutroll pealinnas midagi seninägematut. „Tegelikult on meil kaks akutrolli juba praegu liikvel – garaažinumbrid vastavalt 345 ja 446, millele lisasime aastate eest katseprojekti korras akud ning need saavad teatud kilometraaži ulatuses sarvevabalt sõita. Mujal maailmas on see täiesti tavapärane nähtus ja nõnda toimub trolliliiklus ka tänavatel, kuhu ei ole võimalik kontaktliini tehnilistel põhjustel rajada,“ ütles ta.
Tallinnas tähendab see seda, et trollil on võimalik sõita näiteks Endla viadukti ristmikuni sarvedega ja teha seejärel kesklinnas tagasipööre sarvevabalt. Edasi jõuda taas viaduktini, kus liinivõrgus ootamas spetsiaalne sõlmpunkt, kuhu moodne trollibuss saab oma sarved ühendada. „Tõsi, meie poolt ümberehitatud kahel trollil on nupuga võimalik sarved maha lasta, tagasipanekuks aga tuleb trollijuhil vanal heal moel sõidukist välja tulla ning sarved liinile tagasi asetada,“ sõnas Padar. Autonoomsus annab vabadust planeerida moodsad trollibussid kõikidesse linnaosadesse ning ei ole välistatud, et tulevikus on võimalik trollibusse kohata Lasnamäel, Põhja-Tallinnas, Haaberstis või mujal.
Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan on uhke, et trollitaristu lõpuks korda saab. Kogu trolliliikluse uuendamise eelarve on ligi 52 miljonit ja sellises mahus investeeringud nii veeremise kui taristusse annavad pealinnale julguse ka tulevikus trolliliiklust laiendada. Ei ole välistatud, et trolle hangitakse aastate jooksul juurde. „Eesmärk on ühistransport heitmevabaks muuta, et linnaõhk püsiks puhtam. Moodsad trollibussid toovad selle eesmärgi märkimisväärselt lähemale,“ ütles Järvan. Küsimusele, miks ei saa olemasolevad trollibussid kasvõi osaliselt jätkata liinil sõitmist kontaktvõrgu ja alajaamade uuendamise ajal ning olla uue veeremi ootuses, nimetab Järvan mitme teguri kokkulangevust. „Viimane uus trollibuss saabus täpselt 14 aastat tagasi. Trollide planeeritud eluiga Solarise tehase poolt on määratud 15 aastat. Olemasolev veerem vajaks kapitaalremonti, et talvele vastu minna. Meie arvutused näitasid, et majanduslikult on soodsam kokkuvõttes soetada uue tehnoloogiaga trollid selle asemel, et läbida vananenud trollipargiga renoveerimist ja kapitaalremonti,“ lisas ta.
Mis saab aga 140 töötajast, kes igapäevaselt trolliliiklusega seotud? TLT juhatuse liige Kaido Padar selgitab, et viimastel nädalatel on ekslikult räägitud kõnealuste töötajate koondamisest. „Koondamise jutt läks liikvele sellepärast, et esitasime Töötukassale teatise teatud töökohtade töö restruktureerimisest. Seaduslikus mõttes tähendab see seda, et tööandja peab töötajale pakkuma alternatiivlahendusi ning kui töötaja sellega ei nõustu, on tal võimalik langetada otsus koondamise kasuks.“ Padar lisas, et õnneks on enamik töötajatest valmis ettevõttes jätkama. „Valmistab rõõmu, et meie töötajad on õppimishimulised ja tahan veel ekstra juhtida tähelepanu, et trolliajastu kui selline otsa ei saa, toimub vaid lühiajaline paus,“ rõhutas Padar. „Järgmisel aastal tähistame trolli 60. sünnipäeva, meil on Škoda retrotroll nr. 307, lisaks plaanime alles jätta eelpool mainitud testprojekti raames ümberehitatud akutrollid 345 ja 446. Pidustused toimuvad tõenäoliselt kahes riigis – Eestis ja seal, kus vastavalt hanketulemustele meie uut veeremit ehitatakse.“ lisas ta.
