Aktsiaselts Tallinna Linnatranspordi Siseuudised

Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) jätkab Tallinna trammidele nimede andmise traditsiooni ning annab teada, et PESA trammidele on komisjon välja valinud ka järgmise kategooria ja nimed, mis on sel korral inspireeritud tuntud ja tunnustatud Eesti kirjanikest.

Järgmised viis PESA trammi saavad tuntud Eesti kirjanike nimed, tuues tänavatele meie kirjanduspärandi kuulsad esindajad ning andes sõitjatele võimaluse meenutada meie kirjanduse ajalugu ja mõju. Trammide nimedeks valiti Lydia Koidula, Eduard Bornhöhe, Betti Alver, Juhan Liiv, Marie Under .

“Seekordsed tramminimed tulevad selliste autorite järgi, kes on andnud hindamatu panuse eesti kirjandusse ja rahvuskultuuri arengusse. Need nimed on kujundanud meie rahvuslikku identiteeti ja pakkunud inspiratsiooni põlvkondadele. On au nimetada uusi tramme just nende järgi – see on viis, kuidas saame avalikus ruumis nende pärandit elus hoida. Usume, et kirjanike järgi nimetatud trammid aitavad meie kirjandust uuel moel väärtustada,” kommenteeris abilinapea ja nimekomisjoni esimees Kristjan Järvan.

Komisjoni ülesandeks on valida trammidele nimed, mis peegeldavad Eesti ja Tallinna ajalugu, kultuuri ja olulisi isikuid, pakkudes seeläbi meie linna ühistranspordile väärikat sümboolikat. Komisjoni esimeheks on abilinnapea Kristjan Järvan ning lisaks kuuluvad komisjoni Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport nõukogu esimees Taavi Aas, juhatuse liige Kaido Padar, kommunikatsiooni- ja turundusjuht Merilyn Räbbin ning Tallinna Transpordiameti ühistranspordiosakonna juhataja Liis Spiegelberg.

Kokku asub Tallinna teenindama 23 uut PESA trammi. Uued trammid lisatakse liini teenindama järk-järgult ning vastavalt sellele toimub ka nende väliskujunduse, sealhulgas nimede kleepimine. Esimesed neli PESA trammi said nimed töösturite järgi, kes on mänginud võtmerolli linna arengu ja jõukuse kujunemisel. Iga tramm saab endale väärika nime, mis on hoolikalt valitud ning komisjonil on eesmärgiks kaasata järgmiste nimede valimisse ka linlasi, eriti teatud kategooriate puhul, et tagada nimedele laiapõhjaline toetus ja tähendus.

Lähemalt saab väljavalitud kirjanike nimede kohta lugeda siit:

Lydia Koidula (1843-1886) – kodanikunimega Lydia Emilie Florentine Jannsen – oli eesti esimene naiskirjanik. Ta on eesti kirjanduse suurkuju ja rahvusliku ärkamisaja sümbol, kes andis olulise panuse eestikeelse kirjanduse ja kultuuri arengusse. Koidula looming tõi esmakordselt rahvakeeles kirjandusse sügava isamaa-armastuse ja rahvusliku eneseteadvuse, mis ärgitas eestlasi oma identiteeti väärtustama. Luuletus „Mu isamaa on minu arm” sai rahvusliku tähtsuse, olles armastatud teosena kasutusel Eesti mitteametliku hümnina, mis tõi eestlastele tuge ja lootust läbi keeruliste aegade. See on olnud kõikide Eesti üldlaulupidude lõpulaul alates 1960. aastast. Samuti austati Lydia Koidulat kui rahvuskultuuri sümbolit Eesti 100-kroonisel rahatähel, mis näitab tema püsivat tähtsust meie ajaloos.

Eduard Bornhöhe (1862-1923) – kodanikunimega Eduard Brunberg – oli eesti ajaloolise proosa rajaja. Tema loomingu keskse osa moodustavad ajaloolised seiklusjutud, mis räägivad eesti rahva vabadusvõitlusest. Oma esimese jutustuse, Jüriöö ülestõusust ajendatud „Tasuja“ (1880) avaldas Bornhöhe juba 18-aastasena. Samast žanrist on ka tema jutustused „Villu võitlused“ ja „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad“, mille alusel on tehtud Eesti üks kõigi aegade menukaim film „Viimne reliikvia“. Bornhöhe on kirjutanud ka satiirilise jutustuse „Tallinna narrid ja narrikesed“, mille esimene osa „Kuulsuse narrid“ on eriti tuntuks saanud.

Betti Alver (õieti Elisabet Alver, 1906-1989) – oli üks silmapaistvamaid eesti luuletajaid, kelle loomingut iseloomustavad sügavus, poeetiline täpsus ja klassikaliselt väljapeetud stiil. Alveri luule keskendus sageli inimese sisevõitlusele ja eksistentsiaalsetele küsimustele, puudutades keerulisi ja ajatuid teemasid. Ta tuli kirjandusse proosakirjanikuna, võites juba gümnaasiumiõpilasena kirjutatud romaaniga „Tuulearmuke“ 1927. aastal romaanivõistlusel suure tunnustuse. Laiema tuntuse saavutas Arbujate rühmituse kaudu, mis tegutses 1930. aastate lõpus ja kuhu kuulusid ka teised tuntud autorid nagu Heiti Talvik ja Uku Masing. Tema esimene luulekogu “Tolm ja tuli” ilmus 1936. aastal. Betti Alverit hinnatakse kui üht eesti luule sümbolit, kelle rikkalik pärand ja elujõuline luule mõjutavad endiselt meie kirjandust ja kultuurilugu.

Juhan Liiv (1864-1913) – oli üks eesti armastatumaid luuletajaid, kelle looming kajastab sügavat tundlikkust ja sidet looduse ning rahva hingega. Tema luulet iseloomustab lihtne, kuid emotsionaalselt tugev keel, mis väljendab nii isiklikku valu kui ka sügavat armastust Eesti vastu. Liivi elu oli keeruline, teda vaevas vaesus ja vaimne haigus, mis mõjutas ka loomingut, muutes selle ühtaegu haavatavaks ja intensiivseks. Liivi kuulsaim luuletus „Ta lendab mesipuu poole“ on saanud  rahvustunde üheks sümboliks, puudutades põlvkondi oma koduigatsuse ja ühtekuuluvuse teemadega. Hoolimata sellest, et Liiv avaldas oma eluajal vaid väheseid luuletusi, on tema mõju eesti kirjandusele olnud sügav ja kestev. Üle 300 Liivi luuletuse on esmakordselt trükis ilmunud alles pärast tema surma. Täna peetakse Juhan Liivi üheks eesti luule suurkujuks, kelle loomingu jõud ja siirus jäävad inspireerima ka tulevasi põlvkondi.

Marie Under (1883-1980) – üks silmapaistvamaid eesti luuletajaid, kelle looming tõi eesti luulesse uue emotsionaalse intensiivsuse ja avameelsuse. Tema luulet iseloomustab kirglikkus, tundesügavus ja meisterlik sõnakasutus, mis käsitleb armastuse, kaotuse ja elujõu teemasid. Laiemalt tuntuks sai legendaarse kirjandusrühmituse „Siuru“ esilekerkimisega 1917. aastal, kui rühmitus avaldas ta esimese luulekogu „Sonetid“. Underi looming avaldas suurt mõju ja oli eriti oluline eesti naisluule arengus, pakkudes julgeid ja ausaid vaatenurki naiselikkusele ja inimsuhetele. Tema loomingut on tõlgitud paljudesse keeltesse. Aastatel 1945-1971 esitati Marie Under kaheteistkümnel korral Nobeli kirjanduspreemia laureaadiks. Tema pärand elab edasi nii kirglikus luules kui ka mõjus eesti kirjandusele. Under on jätkuvalt paljudele lugejatele ja luuletajatele eeskujuks ja inspiratsiooniks.