Aktsiaselts Tallinna Linnatranspordi Siseuudised

1. veebruarist alustas meie ettevõttes sõitjate teenindusdirektorina tööd Hannes Falten, mees, kelle eesmärgiks on end uuel ametikohal teostada sama tõhusalt, kui käivitades üleriigilist E-Selverit või pakendite korduvkasutusega tegelevat Ringo Ecot, mida mees peab oma seni suurimateks saavutusteks ettevõtluses. Falten on tegija, kes läheb igale väljakutsele vastu seesmise kirega, kaaludes erinevaid lahendusi, arutledes võimalike teede üle, kuidas väiksema aja- ning vahendite kuluga eesmärgile jõuda ning uskudes siiralt koostöös saavutatava sünergia tulemuslikkusesse. Ka juhatuse võetud suund, muuta TLT tõeliseks inimeste teenindamisele keskendunud ettevõtteks, tundub talle vahva eesmärgina, mille nimel tasub pingutada.

Hannese hinnangul on üleminek uuele struktuurile keeruline protsess, mille viljad annavad end tunda alles aja möödudes. „Ma ei kiirustaks ennustama, kuidas uue struktuuriga loodud teenindusdirektori ametikoht võimaldab pakutavat teenust parandada,“ on Falten arvamusel, et kulub veel nii mõnigi kuu, enne kui struktuur ja tema ülesanded seal lõplikult paika loksuvad. Kuid seda, et iga ettevõte, saati taoline Eesti mõistes gigantne moodustis nagu TLT vajab juhtimismudeli tõhustamiseks uusi värskeid lahendusi, on ta kindel. Sama kindel on Falten selleski, et iga loominguline ja oma võimeid tõeliselt rakendada sooviv juht peab  aeg-ajalt vahetama ametikohta, sest muidu kasvab sammal selga ja muutud liialt mugavaks.

Oma tugevaks küljeks vastses ametis hindab Hannes Falten logistilist kogemust, mille omandas E-Selveri toidu kojutoimetamise teenust käivitades, süsteemi üle-riigiliseks laiendades ning selle kvaliteedi eest seistes. „Muidugi on inimeste vedamisel oma spetsiifika, kuid põhimõte jääb samaks – kuidas toimetada bussitäis rahvast võimalikult mugavalt, ohutult ja kiiresti punktist A punkti B,“ arutleb Hannes oma tööülesannete sisu üle. Tulevase töö praktilise poolega tutvumiseks hakkas ta peale seda, kui teatati tema ametisse valimisest, kasutama linnas liikumiseks võimalikult palju ühistransporti ja et pilt ülevaatlikum, tegi lausa spetsiaalseid sõite nii varahommikul kui hilisõhtul. Hommikustel sõitudel jäid talle silma pikad lõõtsaga bussid ja vajadusel sadu reisijaid mahutavad CAF trammid, mida päeva hakul poole kuue paiku kasutab vaid mõni üksik sõitja. „Ehk on siin kokkuhoiukoht, millega võiks tulevikus arvestada,“ arutleb Falten, tuues välja, et ka sõidugraafikud tuleks linnaga koos üle vaadata, sest pole normaalne, kui näiteks Pärnu maanteel või Sõpruse puiesteel jõuab peatusesse neli-viis ühissõidukit järjest, peale mida tuleb järgmise bussi või trolli saabumist pikalt oodata. „Ka see, et Tallinna ja Harju ühistransport erinevat jalga astub, ei kõlba kusagile. Harjumaalt tulevad bussid võiksid üldse sõita vaid linna piirini, kus lõpp-peatustes toimuks ümberistumine TLT bussidele. Milline ressursi kokkuhoid sellest tekiks!“ on eraettevõtluses raha lugema harjunud Falten kindel.   

Aktiivse inimesena on Hannes laiemalt huvitatud linnaliikluses toimuvast. Tema arvates aitaks tänavaid autode ummistusest päästa, kui arendataks edasi pargi-reisi süsteemi. „Busside lõppjaamadesse tuleb ehitada korralikud parkimismajad, kuhu Tallinna tööle ja asju ajama sõitvad harjumaalased ning kaugemaltki tulnud linnakülalised saaksid oma autod jätta ja ühistranspordiga edasi reisida. Arvestades, et igapäevaselt käib pealinnas tööl kümneid tuhandeid mujal elavaid inimesi ning nad kõik kasutavad Tallinna jõudmiseks peamiselt autosid, on toimivate pargi-reisi lahenduste mugavamaks lihvimine ainuvõimalik tee siinseid tänavaid autouputusest säästa,“ leiab Falten.

Kolleegide ja alluvatega suhtlemisel peab Hannes tähtsaks vastastikkust mõistmist ja ausust. „Liigseid pingeid ei tohi tekkida, kuid kui midagi läheb viltu, tuleb sellele tähelepanu juhtida,“ on ta kindel. Pealtnäha leplik ja üdini heatahtlik, ei kohku ta tagasi ka karmimate meetmete eest, kui olukord seda nõuab. Tema eelmises töökohas E-Selveris tundsid mõned vastutustundetud kullerautode juhid omal nahal Falteni leppimatust hoolimatu töössesuhtumisega. „Kui toitu vedav kaubik kihutab õuealal kiirusega 80 km/h või tabatakse toidukuller linnatänaval enam kui 100 kilomeetrise tunnikiirusega kimamas, pole taolise hulluga enam millestki rääkida. Kui inimene endale oma tegudest aru ei anna, on ainus lahendus tema teenetest loobuda,“ teab Falten, lubades hoolimatute suhtes jääda sama printsipiaalseks ka uuel ametikohal.

Hannesele on oluline tema pere ja muidugi sport, täpsemalt jalgrattasõit. Pere heaks on ta valmis mistahes ohvriteks, sest kui kodu püsib kindlana, on võimalus kõiges muus edu saavutada. Soov oma tegevustes edukas olla on Hannes Faltenile geenidega kaasa antud. Veel 2015. aastal osales ta edukalt rattavõistlustel. Tänaseks on mees küll tegevspordist tagasi tõmbunud, kuid see ei tähenda, et ratas nurgas roostetaks. Sajakilomeetrine ring sadulas pole tema jaoks mingi eriline ponnistus, vaid normaalne osa aktiivsest elust. „Lenksude taga kilomeetreid lugedes on mõnus mõelda, otsida lahendusi nii töö- kui eluprobleemidele, käia läbi järgmise päeva ülesanded ja lihtsalt närve puhata,“ kirjeldab Hannes oma elamusi. Ka peres kasvava kuueaastase tütre  on ta rattapisikuga sedavõrd nakatanud, et koos on tehtud lausa uskumatu pikkusega sõidud Paldiskist Tallinnasse. „Muidugi pidi siis vahepeal tegema puhkepause, et tüdruk  saaks jõudu koguda, kuid ta tuli toime, ei virisenud ega kurtnud väsimust,“ tunneb isa lapse üle uhkust.

Tervitame meiega liitunud Hannes Faltenit ja soovime, et koostöö kujuneks pikaks ja viljakaks!

Tekst: Ivo Parbus.